Olles nüüdseks juba mõnda aega käsitsi lõngu värvinud, tundub mulle, et värvimaailmas vahelduvad trendid sama kiirelt kui moemaailmas hooajakleidid 🙂
Kui mingil hetkel oli ülipopulaarne tähniliste lõngade tegemine (speckled yarn), järgmisena tulid pika sujuva üleminekuga kirjud lõngad (ombre), siis hetkel paistab, et kõik, kes maailmas vähegi talvistes oludes elavad, värvivad lõnga lumega.

Arvestades meie hetkel valitsevaid ilmaolusid – pealegi lubatakse nädalavahetuseks sula – oleks olnud patt katsetamata jätta.

Praegune puuderlumi sobib selleks ideaalselt ja kogu protsessis ei ole midagi keerulist.
Valisin eksperimenteerimiseks klassikalise koostisega sokilõnga, mida kasutame ka oma Opera lõngade põhjana. Sarnaselt teistele tehnikatele leotasin vihte esmalt sidrunhappevees, et värv hiljem ilusti kinnituks. Ja siis.. läksin ämbriga lume järele 🙂

Poti põhja sai korraga kaks vihti eeltöödeldud lõnga (väänasin käe vahel nii kuivaks kui võimalik), nende peale korraliku paksusega kiht lund ja lumele puistatuna Jacquard Acid Dye lõngavärvid. Neile sobivad kõik naturaalsed loomsed kiud. Ühte potti said sinine ja must (ning hiljem siiski ka natukene rohelist), teise veidi erksamad toonid:

Kogu protsessi kõige keerulisem osa algab just siis, kui lõng, lumi ja värvid on potti saanud. Selleks on OOTAMINE. Jah, jätad potid seisma heaks mitmeks tunniks kuni lumi ära sulab ja selle käigus lisatud värvid omavahel segunema hakkavad.
Õppimiskohana võin etteruttavalt öelda, et värve tasub panna pigem natukene vähem kui rohkem – puistates imbuvad nad kohe osaliselt lume pealmisesse kihti ja jääb mulje nagu tooni polekski piisavalt, kuid üle doseerides muutuvad hiljem väga intensiivseks. Minul intensiivsemaks kui ma tegelikult soovisin.

Kui see pikk ning aeganõudev ootamise osa on läbi ja lumi potis sulanud, läheb pott tulele nagu vees värvimise puhul ikka. Jacquardi värve tuleb kinnitamiseks kuumutada keemistemperatuurini, mitte kauem – mina jätan nad hiljem natukeseks kaane alla veel aurama.
Jahtunud lõngast pesed üleliigse värvi toasooja veega välja ning asud järgmise ootamise juurde, kuniks lõngad kuivavad – meil on õnneks abiks kuivatuskapp, ehk valmis tulemust näeb juba ligikaudu tunni pärast.

Tulemus on siin:

Tegin nimelt kaks erinevat fotot näitamaks, kui palju annab käsitsi värvitud kirjule lõngale juurde vihi ümber kerimine. Ülemised on sellised nagu nad pärast kuivamist välja näevad, alumised ümber keritud, et visuaalselt ilusamana paista. See, kas kerida või mitte, on maitse asi, mulle isiklikult meeldib teine versioon rohkem, annab paremini aimu, millised toonid kudumis enam variatsioone hakkavad moodustama.
Vabandan nende fotode kehva kvaliteedi eest – kannatus sai minust võitu ja telefon oli kõige lähem abiline 🙂

Selle tehnika puhul meeldib mulle eelkõige, kuidas lumele lisatud erinevad värvid sulamisprotsessis omavahel sulanduma hakkavad. Värvide lisamisel kuuma vette – nagu me klassikaliselt siin teeme – kinnituvad need kiiremini ja selliseid värvispektreid ning üleminekuid ei teki.
Miinuseks on see, et potis värvides on väga keeruline saada kahte ühesugust lõngavihti. Mujal maailmas kasutatakse selleks tööstuslike kuumamarmiitide roostevabast terasest panne, kuhu mahub korraga rohkem vihte, kuid kodutingimustes on seda järele teha raske. Alternatiivina saaks kasutada praeahjus suure plaadi peal aurutamist, kuid ahi peaks siis kindlasti olema selline, millega toitu ei valmistata.