Ma ei julge päris 100% pead anda, aga Annelit tean ma üpris oma lõngapoeteekonna algusest. Tema maitsekus erinevate lõngade ja värvitoonide kombineerimisel ning filigraannsed tikandid, kombineerituna suurepäraste fotodega, on alati internetiavarustes silmal puhata lasknud.
Seetõttu oli minu rõõm eriti suur, kui üheks oma järgnevaks projektiks otsustas ta valida meie uue, Lang Angelina siidiseguse lõnga.

Anneli kirjutab:

Angelina on siidi- ja villasegune lõng, mis on ühtaegu nii tugev (sikutades ei lähe katki) kui ka pehme ja kerge. Nii õrn ja samas robustne. Esialgu võlus Angelina mind just oma värvidega – need on elavad, sest igas lõngas on koos tumedam ja heledam toon. Lõnga ümbritseb kerge udune loor, mis erineb oluliselt mohäärlõnga pikast karvast, sest see ei pudene. Samas muudab uduloor koepinna põnevamaks ja ühtlasemaks ning lubab kududa veidi jämedamate varrastega.

Mina kudusin mustast Lang Angelinast pikkade varrukatega kimono-lõikelise sviitri. Kasutasin vardaid nr 4,5. L-suuruses avarale kampsunile kulus vaid 6 tokki lõnga. Pean ütlema, et seda lõnga oli tõeliselt mugav kududa – vardaots ei lähe lõngakiudude vahele ja silmused jooksevad vardal mõnusalt edasi.

Kuna koepind jääb värviline, ei vaja see lõng keerulisi mustreid. Parem-ja pahempidiste silmustega koekirjad kaovad aga hoopiski lõnga sisse ära. Soovitan Angelinale valida pigem lihtsama pitsikirja või tagasihoidlikumad kitsad palmikud. Hästi sobib ka tavaline parempidine koepind.

Valminud kudum jäi kerge, õhuke ja väga pehme – tundub nagu oleks tegu flanellist esemega. Selle sviitri võin panna julgesti ka palja ihu peale. Kudum langeb väga hästi. Seega sobib lõng just lihtsalõikeliste esemete kudumiseks – sirge lõikega (pikk) kardigan, avar sviiter, robustne (üleni parempidises koes) lodumüts ning õrn õhuke beebikampsun on need esemed, mida ma soovitan Angelinast kududa. Usun, et sellest lõngast tuleks ka mõnus kerge pleed või pontšo.

Arvestama peab, et kudum venib esimese pesuga – minu sviiter venis pikkusesse juurde u 8 cm. Kudumi viimistlemisega tabas mind ka väike ehmatus – märg sviiter haises hirmsasti. Õnneks kadus hais kudumi kuivades täielikult.

Sviitri kaeluse ja varrukaotsad lõpetasin lihtsa mahakudumisega – ei olnud vaja soonikut ega ripskude, sest serv hoiab ilma nendetagi väga hästi.

***

Anneli Tenderi käsitööd saab näha:

www.katariina.eu

www.facebook.com/kudugurmee/

www.instagram.com/annelikudugurmee/