Suvi läks seekord sellise hooga mööda, et sügise saabumist ma õigeaegselt ei tabanudki, esialgne plaan septembri alguses värvipottide juurde tagasi tulla läks vett vedama ning üle tüki aja panin pliidid stuudios korralikult huugama alles oktoobri alguses.

Tundsin, et pikemat puhkust oli vahepeal väga vaja, sest praegu värvin ju peamiselt siis, kui tahtmine peale tuleb ning inspiratsiooni ja mõtteid jagub. Vahepeal ei paistnud aga nendest ühtegi olevat ning sügavas veendumuses, et hea tulemuse saab ainult asjale hingega pühendudes, hoidsin heaga värvipottidest eemale.

Viimased nädalad olen nüüd jälle vaikselt stuudios toimetanud ning esimesed lõngad on jõudnud ka e-poodi.

Lõngaklubi liikmed on selle aja jooksul juba kindlasti näinud ka mu hüsteerilist ahastavat postitust sellest, kuidas ma ühe lõnga ära käkkisin 🙂

Tahtsin teha helehalli sokilõnga, millele annavad natukene särtsu juurde türkiissinised ja fuksiaroosad täpid.
Alguses oli kõik hästi – alustan sellisel juhul tavaliselt täppide tegemisest valgele lõngale ning kui need on korralikult kinnitunud, lisan vette põhitooni (seekord siis hall) ja värvin põhja ka ära. Miks sellises järjekorras?
Sest kui lõng oleks esmalt hall ning siis teha teist värvi tähne peale, ei jääks need nii erksad.
Nii, täpid valmis, hall värvisegu pudelis olemas, kallan selle lõngale ja… tulemus on selline (vt foto ülemist osa):

ROHELINE!!! Kustsee roheline siia sai?!? Panin ju halli??? 
Mul käis miljon mõtet peast läbi… Kuna ma tellin oma värve suurtes purkides, kartsin esmalt, et terve purk on kas praak või rikutud.  Aga kuna midagi enam hullemaks ei saanud minna ning ega see roheline iseeneses kole pole, otsustasin ühe pudeli segu veel valmis teha ning teise poole lõngast ka ära värvida.
See aga tuli kenasti hall nagu planeeritud:


Toonid iseenesest pole ju koledad, aga sellises kombinatsioonis koos võtsid nõutuks. Keegi kaastundlikult kohe soovitas ka, et pole viga, alati saab ju mustaks üle värvida 🙂
Seda ma siiski ei teinud, kummaline kooslus läks kuivatuskappi ja välja tuli selline lõpptulemus:

Mis läks siis ikkagi valesti? 

Kuna teine pudelitäis värvisegu oli kenasti hall nagu peab, ei olnud pulber järelikult praak või saastunud. Kahtlustan, et saastunud oli hoopis minu mõõtekulp, mille põhja oli eelmisest türkiissinise mõõtmisest jäänud killukene pulbrit ning halliga kobinatsioonis segunes see siis õrnaks roheliseks. Nii et kui soovite sellist helerohelist tulemust, segage halli juurde tillukene kogus türkiissinist pulbrit 🙂

Et värvitud vihtidest üks oli praak (praagiks, mis müüki ei lähe, loen sellised vihid, mis tootja poolt on väga kehvalt kokku pandud ning millelt lõng kerimisel ei jookseks sujuvalt maha vaid oleks segamini. teate küll 🙂 ), siis haarasin selle kohe koju kaasa endale sokkide kudumiseks.
Tulemus tuleb midagi sellist:

Pole ju tegelikult paha?

Värvimise juures mulle tegelikult see meeldibki, et vahel mõni tulemus, mis potis ei tundu üldse sümpaatne, on valmistoodangu puhul tegelikult parajagu nunnu. Sellepärast mulle meeldib ka alati näha teie fotosid valmis kudumitest, sest see annab ka edaspidisteks värvimisteks hoopis teise tunnetuse ja oskuse lõpptulemust paremini visualiseerida.

Kaks vihti seda Vagabondi jõudis ka poodi.

KLIKI SIIA.